Valmistamine pole keeruline, aga nokitsemine nõuab veidi aega ja teada tuleks ka mõnda nippi, et kõik ilusti õnnestuks. Ise sain inspiratsiooni ja nõuandeid blogist Virk Vispel.
Mina sain sellest kogusest vist umbes 35 pallikest, kui ma nüüd hästi mäletan.
1 Vilma šokolaadimuffini pulber või 500 g valmis keeksi
300 g toorjuustu
4 sl apelsinisukaadi
400 g Odense šokolaadiglasuuri nööpe (2 pakki)
pulkasid
kaunistuseks igasuguseid asju
Valmistamine:
Küpseta keeks kas Vilma valmispulbrist (sobivad erinevad muffini- ja keeksipulbrid) või mõne oma enda lemmikretsepti järgi. Oluline on, et keeksis ei oleks täidiseks mingeid kõvasid asju pandud nagu pähklid või kuivatatud puuviljad, sest pärast peab sellest keeksist saama ühtlase peene puru. Keeks küpseta juba päev varem, et see jõuaks jahtuda ja liigne niiskus sealt ka välja läheks. Mina segasin muffinipulbrist pakendil toodud juhiste järgi valmis taigna, valasin selle keeksivormi ja küpsetasin kuni peal oli kena koorik ja keeks tundus valmis olevat. Natuke läks kauem aega, kui pakil oli kirjutatud, sest pisikesed muffinid valmivad kiiremini kui üks suur keeks.
Pudista keeks näppude vahel või töötle köögikombainis temast ühtlane peene puru. Küpsemise ajal keeksile tekkinud koorik lõika ära ja seda ära kasuta. Lõpptulemusel peab järele jääma 500 g keeksipuru, mida kasutad koogikeste valmistamiseks.
Vahusta toorjuustu mikseriga mõned minutid, kuni ta muutub pehmeks ja kreemjaks.
Haki apelsinisukaadi veidi peenemaks.
Sega keeksipuru, toorjuust ja apelsinisukaad ühtlaseks massiks.
Veereta peopesades umbes 25 grammi kaaluvad pallikesed. Ära väga kõvasti tainast kokku suru, sest kui pallikesed on liiga tihedad, võib pärast glasuur mõranema hakata. Pane need pallikesed ühe kihina alusele ja 30-40 minutiks külmkappi või 15 minutiks sügavkülma. Kindlasti ära lase neil läbi külmuda. Kui pallid on jahedas tahenenud, on neid lihtsam hiljem glasuuri sisse torgata, nad ei kuku pulga küljest ära.
Kuna ühest kogusest saab päris palju koogikesi, võib ka näiteks teha pool kogust VÕI panna osad pallid enne glasuurimist sügavkülma mõnda järgmist üritust ootama. Kui teed nii, siis esiteks vaata, et liiga väikest kogust sügavkülma ei pane, sest siis läheb järgmisel korral glasuurides liiga palju glasuuri raisku. Mõistlik oleks jagada see kogus pooleks. Ja teiseks, võta juba aegsasti pallikesed sügavkülmast tavalisse külmikusse (näiteks 3-4 tundi enne glasuurimist), et nad jõuaksid rahulikult üles sulada.
Sulata šokolaad veevanni kohal ja vala see kitsamasse kruusi. Šokolaadi peab olema nii palju, et terve palli saaks ühe korraga sinna sisse torgata. Kõige parem on kasutada selleks spetsiaalset glasuuriks mõeldud šokolaadi, sest see on piisavalt vedel, tahkub kiiresti ja pind jääb pärast kena ja läikiv. Tavalise šokolaadiga glasuurimine nii hästi ei õnnestu.
Võta pulk, torka umbes 1.5 cm ots šokolaadi sisse ja siis kohe pallikese sisse. See aitab pulka ja kooki omavahel tugevamalt siduda. Kindlasti ära torka pulka läbi palli või peaaegu läbi, nii võib pallike hiljem pulga otsast alla vajuda. Pulk võiks jõuda umbes poole peale. Võid kasutada grilltikke (sel juhul torka palli sisse tiku nüri ots) või spetsiaalseid pulgakoogi pulkasid, mida leiad näiteks sellisest poest nagu Suhkrukunst.
Nüüd pista kogu pall üleni kruusi šokolaadi sisse nii, et väike osa pulgast saaks ka šokolaadiseks ja tõsta ta kohe ka sama moodi välja. Ära keeruta pulka, sest siis võib samuti pall pulga küljest lahti tulla. Lihtsalt üleni sisse, siis välja ja siis natuke oota, kuni üleliigne šokolaad tassi tagasi kukub.
Puista peale endale meelepärasseid kaunistusi - pählipuru, nomparelle vms. Aga seda pead tegema suhteliselt kiiresti, sest glasuur hangub päris ruttu ja hiljem ei jää kaunistused enam glasuuri pinnale kinni. Suhkrukunst on jällegi see tore pood, kust võib leida tohutult palju erinevaid nomparelle, millega koogikesi kaunistada.
Torka valmis pallid näiteks pooleks lõigatud meloni sisse ja tõsta külmkappi, kus hoiad neid kuni serveerimiseni. Söö jahedalt. Koogid säilivad külmikus kuni 4 päeva.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar