Pulmatort Napoleon

Sel suvel oli mul au saada osa ühest ilusast ja löbusast kolmepäevasest saare pulmast. Ja mitte lihtsalt külalisena, vaid minule usaldati suur ja vastutusrikas roll valmistada pulmatort. Klassikalise pulmatordi puhul - martsipan, kohupiim, suhkruglasuur jne - poleks see kindlasti nii läinud, sest selliste tortide valmistamisele ma ei pretendeeri. Aga kuna pruutpaar Rait ja Maris ei ole just selliste tortide suured fännid, siis otsustasid nad, et teevad veidi teisiti ja pakuvad oma pulmas hoopis Napoleoni. See on üks Raidi lemmikkooke. Ja kuna see kuulub ka minu lemmikute hulka, mida erilisemate sündmuste puhul ikka teen, siis nii see juhtuski ja minust sai nende pulma Koogimeister.

Mis seda uhket tiitlit veel välja teenida aitas oli ehk see, et ka teise päeva koogid otsustasin enda peale vötta. See idee tuli küll alles möni päev enne pulma ja sai alguse sellest, et Napoleonist jäi järgi suur kogus munavalgeid. Siis mötlesingi, et kahju oleks neid lihtsalt ära visata, pigem kasutada neid möne hea beseemagustoidu valmistamiseks. Teise päeva kookideks olidki Pavlovad ja beseerullid erinevate värskete marjade ja täidistega.

Nüüd oli aeg mötlemiseks ja plaanimiseks. Korraks tundus päris hirmutav, et olin sellise suure ülesande endale vötnud:) Napoleoni kooki olen küll palju ja rohkemgi veel teinud, aga sellises koguses mitte kunagi ja ka mitte ühtegi teist kooki nii suurelt. Seega oli see köik väga vööras maa.

Mötlesin selle siis enda jaoks vöimalikult lihtsaks ja arvutasin:
* 120 inimest, järelikult tuleb teha 5-kordne kogus kooki. See tähendab, 3 kg suhkrut, 3.375 kg vöid, 5 kg jahu, 50 muna, 12 liitrit piima... Kogused kölavad naljakalt, palju:)

Ja kuna tegemist oli pulmaga Saaremaal ja ka paljud külalised olid saarlased, pruutpaar loomulikult ka, oli minu soov panna ka koogi sisse vöimalikult palju kohalikku ja mahedat toorainet. Köike küll kahjuks ei saanud, aga munad tulid naabrilt, piim oli mahe ja parajalt rammus, vöi ka saaremaine. Nii et midagi ikka.

* Kui ühe koogi puhul tuleb küpsetada 6 kihti tainaplaate, siis nüüd 30 tükki... 30! Ja need otsustasin igaks juhuks teha veidi varem mandril valmis. 6 tundi rullimist ja küpsetamist ning valmis nad olidki.

 

* Kui ühe koogi jaoks on vaja keeta üks suur potitäis keedukreemi, siis nüüd tuleb teha 5 suurt potti - need ei mahu ühe korraga pliidilegi, järelikult mitmes jaos. Seda hakkasin aga tegema juba Kuressaares, sest keedukreemi transportimine nii suures koguses oleks natuke juba keerulisem olnud (esimest korda otsustasin minna Tallinnast Kuressaarde lennukiga, kogemus omaette ja suur ajavöit). Jällegi umbes 5 tundi keetmist ja valmis ta oligi.

* Mille peale see kook teha? Vaja alust, mis oleks vähemalt 150 cm pikk. Selleks sai laudauks, mis oli pärit Tooma talust - samast kohast, kus pulma peeti ja mis ühtlasi on ka Raidi esivanemate koduks. Köik tundus lihtsalt nii öige ja oma tähendusega.

Siin väike videolöik koogi kokkupanemisest.

* Kus nii suurt kooki üleöö jahedas hoida? Leidsime Kuressaares külmkapi, sellise päris suure, et oleks ka ise mahtunud sinna sisse kooki valvama jääma. Igaks juhuks ei jäänud.

* Napoleni kook pole just köige effektsema välimusega. Kuidas teda kaunistada, et oleks ikka pulmale vääriline? Kuna pulma lilleteema olid potiroosid ja pöllulilled, siis tundus, et pöllulilledega vöikski seda koogikest kaunistada. Koogi peale ei tahtnudki midagi panna, selle asemel kuhjasin koogi ääred erinevaid öisi täis.

Südaöö paiku oli see (minu jaoks) hirmutav hetk, kui kook välja toodi ja söömiseks läks. Köik läks täpselt nii nagu pidi. Kook maitses väga. Kuigi mingi hetk hakkasin kartma, et äkki jääb kogusest väheks, siis tegelikkuses jagus teda isegi nii palju, et järgmisel päeval tulid päris mitmed inimesed minu juurde ja tunnistasid, et nad söid vähemalt 4 tükki:)

Kokkuvöttes oli tegemist ühe äärmiselt pöneva ja laheda "projektiga", kus vötsin endale küll suure vastutuse ja kohustuse teha midagi, mida varem teinud polnud, aga mis tasus end kuhjaga ära, sest röömu ja kiidusönasid jagus veel kauaks. Ja mis saabki teha "kokale"/mulle rohkem röömu, kui rahulolevad sööjad:)

Aitäh, Maris ja Rait, selle mönusa kogemuse eest! Önne teile ja sama magusat elu, nagu see kook!