Läätsesupp kookospiimaga

Olen seda suppi juba mitu aastat valmistanud, aga kunagi pole jõudnud selleni, et retsept blogisse kirja panna. Nüüd võtsin end lõpuks kokku:) Retsept ise on inspireeritud Kolme Sibula restorani menüüs olevast läätsesupist, aga on aja jooksul juba päris palju muutunud.
Kõige parem oleks, kui valmistad supi päev enne söömist või kasvõi pool päeva varem, sest supis olevad maitseained tahavad aega, et seista ja maitsestuda.

3 sl oliivõli
1 kuhjaga tl jahvatatud koriandrit
1 kuhjaga tl fenkoliseemneid
1 kuhjaga tl jahvatatud kaneeli
1 kuhjaga tl paprikapulbrit
0.5 tl punast karripastat
0.5 tl tšillihelbeid (kui soovid vürtsisemat suppi)

1 peenelt hakitud suurem sibul
1-2 peenelt hakitud küüslauguküünt
1 peenelt riivitud porgand
peotäis värsket koriandrit (ainult varred)
1 sl tomatipastat

800 ml vett
200 ml kreemist kookospiima
2 dl punaseid läätsesid
1 purk (400 g) kikerherneid koos vedelikuga
1 tl soola
1 tl fariinsuhkrut

Serveerimiseks
laimisektoreid
peotäis värsket koriandrit (ainult lehed)
maitsestamata jogurtit

Jõulupannkoogid

Jõuluajal tuleb ikka isu natuke teistmoodi maitsete järele - need mõnusad klassikalised jõuluvürtsid... Siin pannkookides annab oma jõulupanuse Heleni Helde Jõulupuder, kus on kõik see mõnus ja maitsev juba sees. Jääb veel üle lisada ühtekomateist:)

See retsept valmis koostöös mu abikaasaga, kellega tekkis pühapäeva hommikul diskussioon - tema tahtis teha friteeritud banaane, mina mingitsorti pannkooke, mis sisaldaksid jõulupudru helbeid. Kokku sai selline kombinatsioon:)))

Sellest kogusest jagub umbes 3-le. 

Pisikesed pannkoogid keefiriga

Pühapäevahommikused pannkoogid. Vahel on tuju valmistada suuri ja õhukesi kooke, teinekord tuleb isu just nende väikeste paksude koogikeste järele, mis paljudele meenutavad lapsepõlves vanaemade poolt tehtud nostalgilisi ampsusid.
Kooke saab sellest kogusest vähemalt 40 tk (kõik oleneb, kui vedel või paks tainas tuleb ja kui suured koogid teha) - täpselt paras hulk, et üks suurtest pannkoogisõpradest pisike pere saaks kõhud täis ja mõni kook jääks veel ülegi, et hiljem põske pista:)

7 dl keefirit või hapupiima
2 muna
6 dl jahu (360 g)
1 tl söögisoodat
0.5 tl soola
2 sl suhkrut
õli ja võid praadimiseks

Herne-porgandihautis

Minu ema tegi suviti alati sellist täitsa klassikalist herne-porgandihautist, mille söömine on nii helge ja positiivse emotsioonina mulle meelde jäänud. Nüüd, kui ämm tõi suure kotitäie herneid (nagu vanastigi kuskilt kes-teab-kelle põllult korjatud :P), meenus see retroroog ja otsustasin kohe järele proovida. Kuna jahu ja piima maakodus parasjagu polnud, küll aga oli kitsepiima ja riisijahu, tegin omad asendused ja edaspidi enam teisiti proovida ei tahagi. Nii hernemagus ja mõnus söök, mis kõlbab näiteks kala kõrvale lisandiks, aga väga hästi ka täitsa omaette roana.

600-700 g puhastatud herneid
500 g porgandeid
70 g võid
5 dl kitsepiima
2 kuhjaga sl riisijahu
1,5 tl roosat soola
Näpuotsatäis jahvatatud pipart

Valmistamine
Lõika porgandid umbes herne suurusteks kuubikuteks ja hauta neid pannil keskmisel kuumusel paari supilusikatäie võiga umbes nii 5 minutit. Siis lisa herned ja jätka hautamist umbes 10 minutit.
Samal ajal keeda valmis jahukaste. Selleks sulata potipõhjas ülejäänud või. Tõsta pott korraks tulelt ära, sega hulka jahu ja seejärel piim. Nüüd pott tagasi tulele ja sega kuni keema tõusmiseni. Keeda 3-5 minutit, maitsesta soola ja pipraga ning vala valmis kaste herne-porgandisegule. Ongi valmis!

Sügisene purgisupp

Purgisuppi pole ma ka kunagi varem teinud, nüüd äkki muutus see mõte aga väga ahvatlevaks, et mõne kuu pärast, kui värsked Eesti aedviljad on juba otsas, võtan ma oma kapist mahedatest juurikatest isetehtud purgikese.
Panin sinna kõike, mida hetkel kapis oli :)
Ahjaa, ja sellise toorainete koguse peale läheb vaja umbes 6-7-liitrist potti pluss lisaks veel ühte 3-4-liitrist. Aga kellel on, siis kõige mugavam on seda teha ühest eriti suures potis, see tähendab siis umbes 10-liitrist potti. Juurviljad on värskena suuremad, keetes maht väheneb ja lõpuks saab nendest kogustest kokku ühe suure 6-liitrise potitäie suppi. Kui sul nii suuri potte pole, vähenda koguseid. Natuke sõime seda värsket suppi muidugi kohe ära ja siis jäi järgi nii palju, et saime 450-milliliitriseid purke 9 tükki.
Purki läheb ainult juurviljadest keedetud supp, aga kui hiljem purgi avad, siis lahjenda seda veega (võid teha lahjenduse 1:1, aga või ka vähem vett panna, et saada tummisem supp) ja lisa kindlasti keedetud kartulit ja mõnda endale meelepärast liha.

Metsnotsu pada prantsuse moodi

Õnn on see, kui juhtud tundma mõnda jahimeest, kes aegajalt mingeid huvitavaid lihatükke ära andma kipub. Sel korral toodi meile metsnotsu tagumine osa - ühes tükis jalad koos kõige muuga, mis sinna vahele jäi :) Ja siis on see koht, kus keegi peab kõik selle liha ära tükeldama ja puhastama ja see ongi kõige aeganõudvam ja tüütum osa, kui ei ole just vilunud käega lihunik, kellel see kõik nagu möödaminnes tehtud saab. Eks puhastada saab ka erinevalt, aga kui tahta, et liha pärast eriti pehme jääks, on mõistlik ikka kelmetest korralikult puhtaks teha.

Enne ahju panemist hoia liha umbes tund aega toatemperatuuril. Külmkapist võetud liha jahutab pruunistamisel panni maha, mis tähendab, et pruunistamine ei toimu kiiresti ja kuumal pannil ning lihamahlad voolavad välja. See kõik teeb hiljem liha kuivaks.

Mina teen tavaliselt sellise pajaroa söömisele eelneval päeval valmis, jätan ta potti seisma ja siis enne serveerimist kuumutan korraks üles. Selline seismajätmine aitab maitsetel ühtlustuda ja kastmel mõnusalt tummiseks tõmbuda. Ja lisaks on ju tore see, kui näiteks teed seda pada külaliste tulekuks ja siis ei pea enne nende saabumist ise köögis vaaritama, vaid söök on juba valmis.

Paku selle paja kõrvale pehmet ciabattat. Sellega on mõnus kogu kaste ka lõpuks ära süüa. Joogiks sobib pakkuda seda sama veini, mida sai paja sissegi pandud.

Tervelt röstitud lillkapsas

Põhimõtteliselt sõin ma peaaegu terve selle lillkapsa üksi ära. See vist ütleb kõik :)
Juba ammu oli mõttes soov röstida lillkapsast ahjus ja justnimelt tervet lillkapsast, et ta serveerides ka efektne välja näeks. Seda retsepti nägin blogis siljafoodparis.blogspot.com ja tunduski kohe täpselt see, mida proovida tahan. Hea et proovisin :)
Mõned tähelepanekud ka. Kui sa ei soovi veini keetmise ajal kasutada, asenda see köögiviljapuljongiga. Sel juhul ära meresoola kasuta, sest puljong on tavaliselt juba isegi soolane.
Lillkapasa lõppmaitse oleneb päris palju sellest, millist veini kasutad. Kui on tugevama ja spetsiifilisema maitsega vein, on ka kapsas pärast selline. Soovitatav oleks kasutada pigem mingit hästi kerget ja õhulist veini, mis ei käiks teistest maitsetest väga üle.
Kui lillkapsast peale keetmist potist välja tõstad, ole hästi ettevaatlik, sest lillkapsas on juba pehme ja õisikud võivad lihtsalt katki minna. Ega sellest muud hullu polegi kui et kaubanduslik välimus pisut kannatab. Maitse on ikka hää!
Paku seda kapsast näiteks mõne liharoa kõrvale, väga hästi sobib kala ja kana.

1 lillkapsas
4 dl kuiva valget veini
1 dl extra virgin oliivõli
3 sl meresoola
poole sidruni mahl
30 g võid
1 sl tšillihelbeid
1 sl suhkrut
1 loorberileht
2-3 sl võid
peotäis riivitud parmesani

Valmistamine:
Pane vein, oliivõli, meresool, sidrunimahl, või, tšillihelbed, suhkur, loorberileht ja umbes 2 liitrit vett potti ning lase keema tõusta. Keera kuumus väiksemaks, lisa lillkapsas ja jätta pott sedasi umbes 20 minutiks vaikselt podisema kuni lillkapsas on noaga katsudes pehme. Aegajalt võid kapsal külge keerata, et ta ühtlasemalt küpseks.
Tõsta lillkapsas ettevaatlikult potist välja, nõruta keeduveest kuivemaks ja aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuvormi. Rösti ahjus 240 kraadi juures 30-40 minutit kuni lillkapsas on pealt ilusti pruunistunud, kohati isegi must.
Pusita peale võitükid ja riivitud juust ning serveeri kohe.

Kartulipüree igasuguste maitsvate asjadega

Kartulipüree on nii lihtne toit, et selle valmistamiseks ei olegi justkui retsepti vaja. Iga eestlane oskab seda une pealt teha, igal omad väiksed nõksud ja nipid. Mina tegin sellise kartulipüree, mis sobiks süüa nii liha kõrvale kui ka omaette roana. Ja just seda viimast eelistasingi ise. Ghee ja kookoskreemi kasutamine siin annavad võimaluse süüa seda kreemist ja nämmat püreed ka neil, kes piimatooteid ei eelista või ei saa süüa.
Ehk annab see retsept lihtsalt inspiratsiooni katsetada vanu klassikuid veidi uues kuues ;) Kusjuures, kartuli asemel või kartulile lisaks võid ju panna selle püree sisse ka kõiksugu muid maitsvaid köögivilju - kõrvitsat, suvikõrvitsat, porgandit, kaalikat, rohelisi herneid, peeti jne. Keedad või aurutad ära, püreeks ja ongi valmis :)

2 kg kartulit
3 sibulat
4 porgandit
1 dl kookoskreemi
3 sl gheed või võid
soola
maitserohelist
2 sl õli

Valmistamine:
Koori kartulid ja keeda pehmeks. Kurna pool veest ära, aga jäta keeduvesi alles. Nüüd tambi kartulid katki, lisa kookoskreem ja ghee/või ning hakka miksriga vahustama. Vahustamise ajal lisa vajadusel veel keeduvett, et tulemus oleks mõnus ja kreemine püree. Maitsesta soolaga.
Kartulite keemise ajal puhasta sibulad, lõika neljaks sektoriks, viiluta ja kuumuta pannil õlis kuni saad pehmed ja klaasjad magusad sibulad.
Riivi porgand peenikese riiviga.
Kui kartulipüree on vahustatud, sega sinna hulka porgandid ja sibulad ning soovi korral veel ka maitserohelist, näiteks hakitud rohelist sibulat.

SWEET AND STICKY ehk aasiapäraselt magus ja uskumatult hõrk seakülg

Siin on üks imemaitsev seakülje retsept, mis lülitus alates nendest jõuludes minu lemmikretseptide hulka :)
See seakülg on üheaegselt nii mahlane, magus kui tšilline, ka aasiapäraselt tummine. Kui ma muidu ei ole suur sea fänn, siis see roog tekitab sõltuvust küll.
Taaskord on tegemist väga lihtsa retseptiga, põhimõtteliselt vaja lihtsalt marinaadi ained kokku segada, siga nendesse seisma panna ja siis ahju pista. Volia!

Liha käisin ma ostmas turult, aga eks leiab ka tavapoest. Turul on valik lihtsalt suurem, et hankida endale just täpselt see kõige õigem tükk liha. Küljeliha võib olla ka kondita ribiliha või peekoni nime all. Peaks olema selline läbikasvanud triibuline liha, kus liha on ikka veidi rohkem kui pekki :) Samas liiga taine liha ei jää nii mahlane ja pole ka päris see.

Keedetud keel

Keedetud keel oli midagi väga vanaaegset ja nostalgilist minu jaoks. Ostsin vahel harva poest viilutatud keelt ja sellega minu keeleseiklused ka lõppesid.
Kuni ühel päeval tekkis küsimus, aga miks ma pole seda ise keeta üritanud. Midagi keerulist siin ju pole ja tulemuseks pole mitte 150 g keelt (kui teda poest osta), mis saab hetkega otsa vaid hulga-hulga rohkem, mida võib päris mitmeks päevaks jaguda.
Võid teda külmalt võileiva peale viilutada, aga minule meeldib lõigata umbes nii 1-cm paksusi viile või isegi veidi jämedamaid ning need siis pannil üle praadida ja süüa näiteks kartulipudru või mõne teise hää püreega. Pildil on taldriku äärele joonistatud herne-suvikõrvitsapüree lillekesed :)

1 veisekeel, 1.3-1.5 kg
10 loorberilehte
4-5 sl jämedat meresoola
1 sl pipraterasid

Valmistamine
Pese keel külma jooksva vee all verest puhtaks. Pane potti ja lase nii palju külma vett peale, et kõik oleks kaetud. Nüüd pott tulele. Mõne aja pärast, kui vesi hakkab juba vaikselt keema minema, hakkab tekkima vahtu - koori see ära. Kui vaht kooritud, lisa maitseained ja keeda kuni keel on pehme :)
Veise keelt keeda orineteeruvalt 2-3 tundi, vasika keelt 1,5 tundi ning sea keelt 1 tund. Vahepeal tasub jälgida, kas vett on ikka piisavalt ja vajadusel juurde lisada, et keel kuivale ei jääks.
Kui keel keedetud, võta ta potist välja ja pane kraanikausi põhja. "Ehmata" keelt külma veega ja lase veel natuke aega voolata keele peale vahepeal keele külge keerates.
Nüüd tee terava noaga keele alla sisselõige ja koori kogu nahk maha.
Hoia keelt selles samas keeduleemes, siis püsib ta mitu päeva mahlane ja hea.

Hasselbacki peedid kitsejuustuga

Hasselbacki kartulid on ilmselt rohkem tuntud kui peedid. Aga peedi ja kitsejuustu sõpradele on need Hasselbacki peedid kindlasti üks tore üllatus.
Mina kasutasin kahte sorti juustu - kõva kitsejuustu ja ka kreemjat kitsejuustumääret. Ja täitsin neid peete siis vaheldumisi mõlema juustuga. Aga võib kasutada ka ainult kõva kitsejuustu, kuid siiski mitte liiga vana. Pigem sellist nooremat, millele ka ahjus sulada meeldib.
Need peedid sobivad väga hästi mõne liharoa kõrvale, aga täitsa omaette roana on samuti nämma.
Ja kui vähegi võimalik, kasuta väikseid peete, sest nendega tuleb see asi kõige paremini välja ja kõige maitsvam.

GHEE ehk või, kus puudub piimavalk

Olin varem küll kuulnud gheest, aga polnud sellesse pikemalt süvenenud, et mis või kes ta on. Nüüd tegin endale ühe toidutalumatuse testi ja sain teada, et lehmapiima tooted võiksid minu menüüst täitsa välja jääda. Siit edasi hakkasin otsima asendusi ja avastasingi, et ghee on küll võist tehtud, aga kuna piimavalk on sealt välja keedetud, siis on ta mulle täiesti lubatud. Peale esimest maitsmist olin ausalt öeldes pehmelt üllatunud, väga positiivselt muidugi, et alles nüüd seda tohutu maitsvat asja olin kohanud. Sellest on juba mõnda aega saanud nagu sõltuvusaine minu jaoks. Ei kujutaks ette, et ma võid nii palju sööks, tegelikult ei söönud ma varem võid peaaegu üldse. Aga gheed võiksin lisada vist kõikidele soolastele toitudele - hommikul pudru peale, nii liha kui juurviljade praadimiseks, leiva peale, aurutatud lillkapsale ja brokkolile, keedetud värskele kartulile jne.

Lisaks sellele, et ta nii maitsev on, on ta ka väga kasulik. Gheed on kirjeldatud kui "aju toitu", sest see pidavat teravdama mõistust ja parandama mälu. Lisaks soodustab ghee seedimist ja aitab kuiva naha puhul niisutades nahka seest poolt välja poole.

Võis on 80-82% rasva, 16-18% vett ja 2% piimavalku. Ghee valmistamise käigus eraldub vesi ja piimavalk ja alles jääb suurepärane kuldne rasvaine.

Oma esimese ghee keetmiseks tutvusin erinevate materjalidega, et saada täpsemalt aru kõikidest nõksudest ja nippidest. Üks väga kena õpetus leidus www.hingepeegel.ee lehel ja selle võtsingi endale aluseks.

Soome lameleib kartuliga

Olen neid mõnusaid Soome kartuli-lameleibasid ehk kartuli-rieskasid viimastel päevadel päris mitu korda teinud. Sobivad väga hästi näiteks värske salati kõrvale - sel juhul määrin lihtsalt võid peale, mis kuuma rieska peal kohe ära sulab ja raputan veidi jämedamaid soolaterasid ka. Aga võib ka täitsa eraldi roana serveeria (näiteks hommikusöögiks) igasuguste erinevate lisanditega - sink, juust, soolalõhe, tomat, määrdejuust, avokaado... misiganes sulle leival maitseb.
Kõige maitsvamad on nad kindlasti värskelt ahjust tulnuna. Jahtunult võib lihtsalt ahjus või pannil uuesti soojaks teha.
Kui oled teinud suurema koguse kartuliputru ja osa on järgi jäänud, siis järgmistel päevadel sobib see ideaalselt nende leivakeste valmistamiseks. Kuigi mina tegin esimesel korral ka kartulipudru spetsiaalselt selle söögi jaoks. Pudru sai aga nii mõnusalt kreemine ja maitsev, et jõudsin enne leivakeste valmimist otse potist "maitstes" endal kõhu täis süüa :)

Kreemine kana-kookosepasta

Minule meeldivad lihtsalt ja kiiresti valmivad toidud. Ja kindlasti peavad nad ka väga head olema :) See kanapasta on just täpselt selline söök.

1 kg kanafileed
natuke õli praadimiseks
400 ml kookospiima
100 g sulajuustu Merevaik
100 g majoneesi
300 g ploomtomateid või kirsstomateid
500 g penne pastat
väike peotäis kreeka pähkleid
natuke koriandrit
soola ja pipart

Valmistamine (4-5-le):
Lõika kanafilee kuubikuteks ja prae kuni kana on küps. Maitsesta kana soolaga. Seejärel lisa pannile kookospiim, sulajuust ja majonees, keera kuumus väikseks ning jätka hautamist kuni kümme minutit.
Samal ajal kui kanafilee pannil haudub, keeda pasta soolaga maitsestatud vees pehmeks.
Lisa pannile sektoriteks lõigatud tomatid, nõrutatud pasta ja sega läbi. Maitsesta vajadusel veel soolaga.
Serveerimisel puista peale hakitud kreeka pähkleid. värskeid koriandri lehti ja värskelt jahvatatud musta pipart.

Aasiapärane lõhe-kookosepada

Talveuni sai läbi ja üle pika aja leidsin end taas köögis toimetamast :) Kuna piimatooted on mõneks ajaks menüüst väljas, satub minu ostukorvi järjest sagedamini kookospiim. See aasiapärane lõhe-juurviljahautis sündis kalaisust ja kõigest muust, mida kapis leidus. Kuna suvel saab grillil päris tihti kala tehtud, siis tahtsin sel korral midagi teistsugust. Kombineerin tavaliselt kahte erinevat kookospiima - tavalist ja extra creamy kookospiima (praegusel juhul vastavalt 400 ja 200 ml), et tulemus oleks veelgi kreemisem ja mõnusam.

1 kg lõhe või forellifileed
1 porru
2 küüslauguküünt
2 tl punase või rohelise karri pastat
1 väike või pool keskmist suvikõrvitsat
250 g šampinjone
300 g türgi ubasid või suhkruherneid
1 väike brokoli
6 dl kookospiima
pool sidrunit
soola, pipart
õli

Täisterapasta spinati ja lõhega

Siin üks kiiresti valmiv ja väga maitsev roog juhuks, kui pole pikalt aega köögis mässata. Pane pasta keema, samal ajal valmista ülejäänud asjad ette, sega kõik kokku ja põhimõtteliselt ongi valmis. Järjekordne tõestus sellest, et lihtsuses peitub võlu!

100 g täisterapastat
200 g ricottat
200 g spinatit
150 g kirsstomateid
200 g ahjus või grillil küpsetatud lõhet
2 küüslauguküünt
70 ml piima
soola-pipart

Valmistamine:
Keeda pasta soolaga maitsestatud vees al dente. Kurna. Sega hulka ricotta, peeneks hakitud spinat (või külmutatud ja sulatatud spinat), poolitatud kirsstomatid, tükkideks rebitud puhastatud lõhe, purustatud ja peeneks hakitud küüslauk ja piim.  Maitsesta soola ja pipraga ning pane umbes minutiks uuesti väiksele tulele kuni kõik on kenasti soojaks läinud.

Hamburger

Suvistel grillpidudel on tavapärasele liha grillimisele lõbusaks vahelduseks isetehtud hamburgerid. Alati tekitab see külalistes omamoodi positiivset ärevust, nagu oleks tegu millegi erilisega:) Valise ise oma maitse järgi, millist kastet vahele soovid panna või milliseid kukleid kasutad. Valik poelettidel on lai. Ja kõhu saab ka väga korralikult täis!

500 g veisehakkliha
2 keskmist sibulat
soola-pipart
4 burgerikuklit
1 hapukurk
50 g pehmet koorikuga kitsejuustu
1 suur lihatomat
majoneesi

Valmistamine:
Sega kausis hakkliha ühe peeneks hakitud sibulaga (jäta alles 4 viilu sibulat, mis hiljem burgeri vahele panna) ühtlaseks, maitsesta soola ja pipraga. Kõige parem on seda massi töödelda kätega. Vormi hakklihast 4 lapikut burgerit. Küpseta neid kuumal grillil või pannil kummaltki poolt mõni minut. Kui liha hakkab valmis saama, lisa grillile natukeseks ajaks ka saiad ja soojenda neid. Aga jälgi, et nad kõrge kuumuse käes kõrbema ei läheks. Seejärel määri kukli mõlemale poolele küllaltki palju majoneesi (võid ka mõnda muud kastet lisada) ja lao järjest vahele sibularõngad, hapukurgiviilud, kotlett, jämedad kitsejuustu viilud ja tomativiil.

Soe savoykapsa-suitsulõhe salat

Savoy kapsas on kergelt hautatult mõnus soe roog, natuke teistmoodi vahelduseks tavalistele kapsahautistele. Igal juhul väga hea, kerge ja kiire valmistada. Sobib väga hästi täitsa iseseisvaks roaks. Sellest kogusest jagub umbes 3-le inimesele.

pool savoy kapsapead
20 g päikesekuivatatud tomateid
4 sl päikesekuivatatud tomatite õli

300 g küpsetatud kuumsuitsulõhet

soola-pipart

6 vutimuna
1 sl äädikat

Valmistamine:
Kõige parem on valmistada seda rooga suurel vokkpannil, sest tavalisele pannile ei mahu kapsas ilusti ära. Aga võib ka potis teha.
Tükelda päikesekuivatatud tomatid ja pane koos õliga pannile kuumenema. Samal ajal lõika poolik peakapsas pikuti pooleks ja seejärel viiluta umbes 1 cm laiusteks ribadeks. Lisa kapsas pannile. Pane kaas peale ja hauta keskmisest veidi väiksemal kuumusel aegajalt segades kuni kapsas on "kokku kukkunud" ja pehmeks haudunud. Umbes 10 minutit.
Sel ajal, kui kapsas haudub, puhasta eelnevalt küpsetatud kala luudest ja rebi väikesteks tükkideks. Paar minutit enne lõppu lisa kala ka pannile ja sega läbi. Maitsesta pipra ja vähese soolaga.
Vahetult enne serveerimist uputa vutimunad. Selleks aja umbes 10 cm vett peaaegu keema ja maitsesta 1 sl äädikaga. Löö vutimuna eraldi väiksesse kaussi. Sega vett natuke lusikaga, et potis tekiks väike keeris. Seejärel vala muna ettvaatlikult keerise keskmesse ja keeda 40-50 sekundit. Nii jääb muna keskelt veel natuke vedel. Tee ükshaaval nii kõigi munadega ja aseta serveerimisel keenud muna portsu tippu.

Kinoapuder krevettidega

Natuke teistmoodi hommikusöök, aga sobib hästi ka näiteks pearoana kala kõrvale või külmalt kinoasalatina. Kes veel pole jõudnud või julgenud, siis tasub kindlasti kinoad proovida ja toidulauale positiivset vaheldust tuua:)

100 g kinoad
150 g kooritud keedetud hiidkrevette (umbes 250 g koorimata krevette)
150 g paprikat ja/või 100 g värskeid külmutatud rohelisi herneid
soola

Valmistamine (kogus 2-le):
Loputa kinoad mitmed korrad leige veega. Pane potti 1 osa kinoad ja 2 osa vett. Kuumuta kõrgel kuumusel, kuni vesi läheb keema, siis keera kuumus hästi madalaks ja hauta kaane all 10-15 minutit. Vahepeal ära sega ja jälgi, et kinoa päris kuivale ei jääks. Kui kõik vesi on ära keenud, keera kuumus kinni ja jäta veel mõneks minutiks kaane alla tõmbama.
Samal ajal kui kinoa haudub, koori krevetid, haki väikesteks ratasteks ja tükelda ka paprika.
Kui kinoa on valmis, sega hulka krevetid ja paprika ning maitsesta vähese soolaga. Võid lisada ka värskeid paar minutit keedetud rohelisi herneid pudrule.

Jamie kanavardad Satay kastmes

Jamie Oliveri 30 minuti road on oma lihtsuse ja kiire valmimisega tihti mugavaks õhtusöögiks. Siin tema kanavardad Satay kastmega. Kastmele annab maapähklivõi hea ja teistmoodi maitse. Ja kui kastet peaks üle jääma, siis on see hiljem väga maitsev näiteks saiale määrides. Mina avastasin viimasel hetel, et väiksed grillvardad olid otsa saanud ja küpsetasin kana madalas klaasvormis. Aga varrastega tasub kindlasti ka proovida.

Satay kaste:
150 g värsket koriandrit
1 värske punane tšillikaun
½ küüslauguküünt
3 kuhjaga sl pähklivõid
sojakastet
2 cm jupp kooritud ja väiksemateks tükkideks lõigatud värsket ingverit
1 laim